Elina edutehnikad: Tervene istudes ja hingates

Tihti kargavad mulle pähe põnevad ideed, mida suurima rõõmuga ellu viiksin, aga imelikul kombel on mingi asi peas, mis seda entusiasmi alla surub. Tihti ei jagu mul energiat, et soovitud toimingud tehtud saaks, või ma ei suuda keskenduda ning see masendab mind. Tagasilöögid mõjuvad kuidagi eriti laastavalt, sest kinnitavad mu esialgset hirmu – ma ei saa hakkama.

Enamik meie probleeme on seotud limiteeritud eneseusuga. See on sügaval meie alateadvuses peidus ning juhib meie mõtteid ja tegemisi. Need negatiivsed ja enesekriitilised uskumused on põhjuseks, miks meie elu ei lähe nii hästi, nagu sooviksime. Need on blokeeringud ja barjäärid, mis segavad meid oma täit potentsiaali kasutamast. Negatiivsed mõtted on ülimalt efektiivne viis, kuidas ennast ummikusse kaevata.

Igapäevase meditatsiooni ja teadliku hingamisega on võimalik seda mustrit muuta. Lühike 10–30-minutiline praktika tõstab enesekindlust, eneseusku, positiivsust, üldist energiataset ja parandab tervislikku seisundit. Vaatleme paari võimalikku viisi, kuidas oma elukvaliteeti parandada.

PRANAYAMA – HINGATES TERVEKS

Pranayama on joogide distsipliin, mis pärineb iidsest Indiast. Sõna pranayama on sanskriti keelest ja seda saab tõlkida kui “prana pikendus” või “hingamise kontroll”. Prana tähendab energiat ja ayama tähendab pikenemist, laienemist, kontrolli ja hoidmist. Seega on pranayama hingamise kontrollimine, et kasvatada elujõuenergiat ja selle voolamist.

Regulaarne pranayama praktiseerimine parandab üleüldist energiavoolu kehas ning laeb keha akud ehk neerud elujõuenergia ehk prana energiaga. Prana voolab läbi tuhandete peente energiakanalite, mida kutsutakse nadideks, ja energiakeskuste, mida kutsutakse tšakrateks. Prana hulk, kvaliteet ning selle nadidest ja tšakratest läbivoolamise viis määravad meie vaimse tervise.

HINGAMISKUNSTI KINGITUSED

• Kontroll pingete, muretsemise ja hirmude üle. • Parandab võimet hinnata olukordi objektiivselt. • Parandab mälu ja keskendumisvõimet.

• Tunned end energilise, entusiastliku ja positiivsena.

TASAKAALUSTAB ENERGIAD

Kolm kõige olulisemat energiakanalit ehk nadit on Ida ehk külm naiselik energia, Pingla – soe maskuliine energia ja Sushumna – peakanal, läbi mille kundalini energia tõuseb, kui vibratsioon tekib. Sellise vabanemise esilekutsumiseks peavad olema nii naiselik kui ka mehelik energiakanal tasakaalus. Pranayama on energiate tasakaalustamise teadus.

MILLEKS MULLE KUNDALINI ENERGIA?

Kundalini tähendab sanskriti keeles ringlevat jõudu, mis on iga inimese isiklik algne arengujõud. Juba sünnihetkest alates voolab see meie kehas. Kättesaadava ja kasutatava energia hulgast sõltub, kas inimene on madala intelligentsusega, geenius või jääb kuhugi vahepeale. Inimesed kogevad kundalinit, sõltumata seisusest, vanusest ja arengutasemest ning kultuurilisest, filosoofilisest ja religioossest taustast.

Kundalini energia lebab kokkusurutuna selgroo alaosas. Energial on oma loomupärane suund, liikumine kulgeb mööda selgroogu üles ja pealaest välja. Energia vabanemist võib võrrelda lainetuse, leegitsemise, pulsatsiooni või lahtirullumisega. Tavaliselt otsib vabanenud energiahulk väljapääsu, liikudes läbi selgroo pealaele, ja väljub niinimetatud kroontšakra kaudu. Energialaine liikumine on enamasti märkamatu, aga võib tunda sabapiirkonnas teatavat kuumust. Kundalini energia eesmärk on puhastada inimese vaimu ja keha.

PRANAYAMA

HINGAMISHARJUTUS

Enne pranayamaga alustamist leia endale koht, kus saad istuda sirge seljaga, keharaskus võrdselt mõlemal istmikuluul, võimalusel rätsepaistes või lihtsalt toolil, jalatallad vastu maad. Jälgi, et ka sinu kukal oleks selgrooga samal sirgel, selline tunne nagu selgroo tipust tõstaks nöör sind taeva poole.

ENERGIAKANALITE

PUHASTAMINE

• Kasuta oma parema käe sõrmi ja hoia pidevalt üht näppu ühel ninasõõrmel. Hingamine on võimalikult sügav ja rahuliku tempoga. • Kata parem ninasõõre pöidlaga. Hinga sisse vasakust ninasõõrmest. • Kata vasak ninasõõre, kasutades keskmist sõrme. Hinga välja paremast ninasõõrmest. • Hinga sisse paremast ninasõõrmest, kata parem ninasõõre ja hinga välja vasakust, et lõpetada esimene ring.

• Korda 2–30 minutit.

TULEMUS

• Puhastab

nadi

d, et energia saaks vabalt voolata. • Järjepideval praktiseerimisel energia suureneb ja tugevneb ning hakkab spontaanselt kehas sujuvamalt liikuma. • Lõdvestab lihaspingeid ja parandab rühti. • Vaigistab, tühjendab ja tasakaalustab meelt. • Valmistab keha ja meele ette meditatsiooniks. • Normaliseerib keha kuuma ja külma tsüklid ning nende voolamise. • Leevendab peavalu. • Parandab keskendumisvõimet ja kohaloleku jõudu.

• Pranayama on suurepärane ettevalmistus edukaks meditatsiooniks.

MIKS MA PEAKSIN MEDITEERIMA?

Meditatsioon on nagu aju trenn, mis suurendab aju hallainet. See on see osa ajus, mis on vastutav õppimise, mälu, eneseteadlikkuse ja kaastunde eest. Samuti distsiplineerib see automaatseid reaktsioone meie käitumises. Iga kord, kui end mõttelt tagasi kutsume, oleme sammukese lähedamal vabadusele ise otsustada, kuidas end tunda tahame.

Meditatsioon vähendab ka stressi, depressiooni, ärevust ja alandab vererõhku. Annab energiat, tõstab enesekindlust ja parandab üksteise mõistmist. Lõdvestab närvisüsteemi, aitab unetusest võitu saada ja leevendab migreeni.

MUL POLE AEGA

MEDITEERIDA

Mediteerida võib kus iganes. Meditatsioon tähendab vaikust meie peas ja seeläbi võimet olla täielikult hetkes kohal. Mõtted on tavaliselt seotud tulevikusündmustega või minevikus toimunuga, seega ei kuulu käesolevasse hetke. Võime mediteerida, tehes mida iganes, mis ei nõua mõtlemist. Näiteks trennis, nõusid pestes, tantsides, bussis või jalutades. Oluline on panna tähele ja saata minema kõik mõtted, mis ilmuvad. Nii teeme ruumi vaikusele oma peas ja harjutame teadlikku mõistmist, et me pole meie mõtted.

Kasulik on meditatsioon ka siis, kui tööl või õppides juhe kokku jookseb. Näiteks kui minul kuumeneb pea üle, siis panen mõne 10-minutilise muusikapala (ilma sõnadeta) või lihtsalt kellukesega taimeri tööle ja kuulan vaikust oma peas. Sealt tühjuse ruumist tulevad alati parimad lahendused.

MILLISES POOSIS

MEDITEERIMA PEAB?

Meditatsiooniõpetusi ja -poose on väga palju erinevaid. Zen-meditatsioonis ei liigutata juuksekarvagi, samal ajal kui enamik OSHO meditatsioone on füüsiliselt väga aktiivsed. Olen õppinud paljudelt õpetajatelt ja jõudnud järeldusele, et igapäevane meditatsioonipraktika peab olema võimalikult meeldiv.

Oluline on, et selgroog oleks sabakondist kuklani taeva poole ulatuvalt sirge ning jalatallad või istmikuluud vastu maad. Hästi sobib ka toolil sirgelt istumine või teadlik tantsimine. Ka lamades võib mediteerida, aga siis on oht magama jääda. Igast liigutusest, mida meditatsioonis teen, olen väga teadlik. Liigutan aeglaselt, hoides tähelepanu sellel liigutuse tundel.

KOHALOLEKU MEDITATSIOON

Mediteeri, keskendades oma tähelepanu mõnele objektile või protsessile, nagu näiteks hingamine, elav tuli, mantra, positiivne sisestus (näiteks: ma olen enesekindel, rahulik, väärtuslik ja armastatud, väldi eitust sisaldavaid lauseid), visualiseerimine (kujutle oma unistuste situatsiooni, kasutades viit meelt, mida kuuled, näed, tunned jne) või muusikapala (soovitavalt ilma sõnadeta). Hoia keskendumine avatud. See tähendab, et kuigi sa keskendud ühele toimingule, oled sa samas teadlik kõigest, mis toimub sinu sees ja sinust väljaspool. Lase lahti kõigist mõtetest.

EESMÄRK 21 PÄEVA

Palju on vaieldud optimaalse harjumuse loomise pikkuse üle, kuid kõige levinum praktika on 21 päeva. Indias OSHO rahvusvahelises meditatsioonikeskuses selgitati seda mulle nii: esimesel nädalal mõistus puikleb vastu, sest uus harjumus on mõistusele ebamugav või igav, teisel nädalal hakkab mõistus alla andma, sest tema vastupanule ei reageeritud, kolmandal nädalal hakkavad ilmuma tulemused, mistõttu ka mõistus hakkab uskuma, et uus harjumus on vajalik.

Ilukirurg Doktor Maxwell Maltz pani tähele kummalist käitumismustrit oma patsientide seas 1950. aastail. Tema patsientidel võttis tavaliselt aega minimaalselt 21 päeva, et harjuda oma uue olukorraga, kustutada vanad harjumusmustrid ja tekitada uued käitumistavad.

Et käitumine muutuks automaatseks, peaks inimene kordama tegevust keskmiselt vähemalt kaks kuud järjest (66 päeva). See fakt pärineb tervise psühholoogia uurija Philippa Lally uuringust, milles osales igapäevaselt 12 nädala jooksul 96 inimest.

Loodan, et leiad mõne minuti päevas, et tervendada end oma tähelepanu, hingamise ja kohalolekuga. Mõnusat laadimist!

Elina Kadaja